2017. esimesed kuud

“Uuel aastal uue hooga” ei ole mu elus vist kunagi mingi asi olnud. Nii kaua kui ma mäletan, olen ma ikka veidi selline fuck the system tüüp olnud ja omas tempos ja voolus asju teinud. See aasta ma siiski seadsin mõned eesmärgid ja planeerisin mõned muutused, mis võiksid kasulikuks osutuda. Nüüd on märtsikuu käes ja mõtlesin, et ehk oleks sobiv aeg sellest midagi kirjutada.

Päevased raportid

Olin tükk aega mõelnud, et tahaks head ülevaadet sellest, kuidas ma kulutan, palju ma trennis käin jms. Viisin nende asjade üleskirjutamise kokku uute harjumuste tekitamisega, et end veidi utsitada. See on üsna standardne väike trikk, et vältida nt rumalate kulutuste tegemist ja plaanide elluviimist, sest ma tahaks hiljem ikkagi vaadata, et ma olin tubli ja “mõtlen 2 korda” enne kui midagi teen või ei tee.
Lisaks kulude ja tulude jälgimisele ja liigitamisele hakkasin ma käima külma duši all ja tegema hommikuti erinevaid harjutusi. Harjutused on segu mediteerimisest, füüsilisest koormusest (nt kätekõverdused) ja venitamistest. Sellele järgneb külm dušš ja siis alustan päevaga.
Võib öelda, et hommikune rutiin on täitsa paigas. Tekitasin omale kindla järjekorra ja kava nende asjade elluviimiseks ja nüüd on see kõik nii harjumuspärane, et ei näe sellel lõppu.
Lisaks sellele panen ma ka kirja, kas käisin antud päeval trennis. Vahepeal läksin nagu laisaks ära ja käisin jõusaalis nt 1 korra nädalas. See on mingi asi, mida tahaks vaadata aasta lõikes ja hooaja kaupa, nagu ka kulutusi tegelikult. Hetkel on mul lihtsalt andmed kirjas ja näen neid kuu kaupa. Programm arvutab mulle ka investeerimis- ja reisifondi mineva summa.

Üks tuttav tegi teenuse, kus saad sissetulekuid-väljaminekuid väga mugavalt jälgida, PennyClerk. Ma enda oma ei saa kahjuks jagada, sest see pole nii täielik toode ja seal on isiklikud kohandused ja nõksud. Ma hetkel siiski töötan selles suunas, et ka minu väike programm oleks teiste poolt kasutatav.

Investeerimine

Eelmise aasta suvel hakkasin uurima investeerimisvõimalusi, lugesin siit-sealt ja sain Marikalt ka jõuludeks Jaak Roosaare viimase raamatu, “akstiate rikkaks saamise õpiku”. Seadsin omale eesmärgi panna vähemalt 25% kõigist sissetulekutest kõrvale, et need investeerida aktsiatesse. Kaalusin ka teisi varaklasse, kuid need ei tundunud minu jaoks nii paeluvad, niiet siin ma nüüd olen.
Kuna investeeringud on pikaajalised, siis nii vähese aja kohta ei ole midagi detailset kirjutada ka. Kui tunnen, et olen midagi juurde õppinud või on midagi jagamist väärt juhtunud, siis teen sellest eraldi postituse.

Nii palju võin öelda, et suur huvi on dividendiaktsiate vastu ja eesmärk on võimalikult vähe tehinguid teha e. ma “mängin pikka mängu”.

Kindlasti spekuleerin ka veidi, eelmine aasta ostsin näiteks simulaatoris NVIDIA aktsiat 60 dollariga, siis päriselus mõned kuud hiljem 90-ga ja müüsin kuskil 112 juures maha — tore sõit oli.

Keha ja vaimu pushimine

Siia alla läheks külm dušš, Wim Hof Method, mediteerimine, hommikune trenn/venitamine. Hakkasin hiljuti isegi flossima. Kui ma hakkasin asju kirja panema, siis aegamisi tekkis või kasvas suutlikkus olla järjepidav ja võimekus uusi harjumusi tekitada.
Esimese mõttena tuli külm dušš. Nägin-kuulsin kuskil kasulike omaduste kohta ja mõtlesin, et mis seal ikka, proovin ära. Ma olen paras hädapätakas ka suvel jahedamasse vette minemisega olnud, lootsin, et ka see paraneb.
Mulle tundus loogilisena, et enne külma dušši võiks siis juba ennast veits üles ka kütta. Alustasin veidi põhjalikuma hommikuse treeninguga, kuid otsustasin WHM, venituste ja kergema trenni kasuks. Wim Hofi tundub päris põnev tüüp olevat ja oma keha selline valdamine tundus minu jaoks kohe vinge.

See allaandmise hetk on nüüdseks üsna raske tulema. Ma olen ka varem proovinud hommikusi trenne ja mida veel, kuid üldiselt on läinud nii, et kui jätan korra-kaks vahele, siis on see “uus harjumus” läinud ka. Ma olen see aasta ühe külma duši mingite väliste olude sunnil, mis mulle ei meenu, vahele jätnud. Ma isiklikult ütleks, et päris kõva.
Ma olen alati ka väga kehvasti veninud. Nüüd kui ma olen iga hommik sellega ettevaatlikult tegelenud, siis jalad venivad erinevat pidi märgatavalt paremini kui aasta alguses. Muud venitused on istuva töö tekitatud pinge leevendamiseks; sain massöörilt paar soovitust vastavalt oma pingepunktidele.
Usun, et tuleb veel pisikesi harjumusi ja tegevusi, mida tee peal üles korjata, äkki aitab see activity tracker ka millelegi kaasa. Kuna Fitbit jälgib ka magamist ja ma olen sleeptrackerina eelmisest aastast iga päev kasutanud sellist appi nagu Pillow, siis äkki saab nüüd veidi täpsemat ja usaldusväärsemat infot. Who knows, ilmselt kirjutan ka sellest, kui on midagi jagamisväärset.

Räppimine

Mida? Jah. Hiljuti leidsin uut energiat, et riime kirja panna ja neid ka salvestada. Ma olen tegelikult luulet ja niisama riime kirjutanud vahelduva eduga kuskil 10 aastat. Musa tegemisega on tükk aega olnud blokk ees, aega on olnud vähe ja ei ole suutnud ideid lõpuni viia. Räppimine on uus värskendav asi, mida proovida ja sunnib ka taustasid tegema.

Ma plaanin see aasta mingi (digitaalse) plaadi moodi asja väljastamist, sest ideid on ja mingi siht võiks ka ees olla. Võin öelda, et lähenen asjale huumoriga ja kuna ma hakkasin reaalselt mikrisse räppima paar nädalat tagasi, siis ma pole just räpitehnika kunn (kuigi ma võin vabalt väita, et olen).

Ma pole omale veel aliast välja mõelnud ja asi on üsna algfaasis, niiet niipea avalikuseni midagi ei jõua.

Sotsiaalmeediast eemaldumine

Ma olen korra-paar varemgi Facebooki deaktiveerinud või ära kustutanud, kuid “ausalt ka, seekord päriselt”.
Kui naljatamine kõrvale jätta, siis mul on tegelikult seekord (enda arust) ka mingi päris põhjus või mitu.

Esimene põhjus on see, et ma mõtlesin hoolikalt selle peale, kas ma saan sealt midagi kasulikku – mingit informatsiooni, häid tundeid, unustamatuid elamusi. Loomulikult on vastus, et ei saa.
Kõige rohkem krigistas mu hammasrattaid teiste inimeste olemasolu. Ma olen üsna sotsiaalne inimene ja saan inimestega üldiselt hästi läbi, kuid ma ei nõustu väga paljude arvamustega ja osad inimesed ajavad lihtsalt kettasse. Rohkem kui ühe korra leidsin ma ennast olukorrast, kus tahtsin mingi tarka paneva kõvataja jutule pikalt vastata, googeldades veidi tema eest talle natuke tõsiasju, mis tema juttu tühistavad. Paar korda isegi tegin seda. Ma tean, ma tean, Internetis ei tasu kellelegi vastata, sest inimesed ei õpi midagi – ma tean, ausalt – kuid miks ma ei võiks elu lihtsamaks teha ja lihtsalt seda mitte näha? Ma pole ka mingi võhik igasuguste sätete osas, et postitusi või inimesi peita ja kustutada, kuid Facebook näitab mulle ka iga kommentaari, like ja jumal teab mis asja ära, niiet sellise käki vältimine on võimatu. Ei ole kasulik.
Sündmused, igasugused grupid ja lehed – ma ei käi nii palju väljas (ja eriti veel üksi), et mul oleks vaja iga peo, kaupluse või teenuse kohta infot või uuendusi. Head asjad leiavad ise oma tee minuni. Ei ole kasulik.

Teine põhjus on see, et see on tüütu distraction. Iga kord kui ma juttu ajan, siis ma üldiselt pean vahepeal vastust ootama ja kuna see sein on mul seal ees, siis eks ma ikka vaikselt rulli end allapoole ja tarbin seda enamasti täiesti kasutut sisu. Aga Sergo, miks sa messenger.com-i ei kasuta? Sest minu meelest seal ei ole nii mugav ja normaalne kasutajaliides rääkimiseks. Seal ei saa hoida mitut chati korraga lahti ja ma ei saa scrollida ja lugeda tekste nii, et teine osapool teada ei saaks.

Kolmandaks. Mul on plaan vähehaaval oma veebi-kohalolekut vähendada. Loomulikult ma jään kasutama igasuguseid mõnusaid ja kasulikke teenuseid ja Google teab minu kohta kõike jne, kuid mul pole vajadust ega põhjust olla lihtsasti leitav ja kättesaadav. Inimesed, kes mind teavad või kellel on motivatsioon minuga suhelda leiavad selleks viisi.
Keskmine sõbralist Facebookis on üsna risustatud erinvatest tuttavatest ja “korra-nägin” inimestest. Minu sõbralistist ca 97% või rohkem ei paku mulle igapäevaelus mingit pinget. Ma hoidsin seda sõbralisti põhiliselt selle pärast, et äkki mul on midagi kasulikku jagada või küsida – keegi ju ikka teab või oskab aidata. Reaalselt pole mul selleks mingit vajadust olnud ja elu on tõestanud, et nende väheste lähedaste inimestega ja nende abiga on kõik minu vajadused ja probleemid lahendatud.
See pole mingi keskmine näpp nende enamasti ägedate inimeste suunas, kes mu sõbralistis ehk aastaidki niisama tolknesid, vaid minu väsimus sellest keskkonnast. Mingi konto kustutamine päris suhteid ei raputa.

Raamatute lugemine ja/või kuulamine

Ma olin nooremana hull raamatute fänn, kuid minu jaoks rikkus kohustuslik kirjandus mingi hetk midagi minu jaoks ära ja see kirg hääbus. Nüüd, kus aega on aina vähem ja põnevaid asju mida teha ühe rohkem, on raskem raamatutele oma elus ruumi leida. Siiski, seadsin omale tagasihoidliku ja ennast arvestades õiglase sihi tarbida iga kuu kohta ühe raamatu. Seni olen graafikus. Peamine viis, kuidas ma enda jaoks üldse lugemise tagasi tõin oli selle enda jaoks mugavaks tegemine. Eelmises üürikas ei olnud mul mõnusat kohta piisavalt hea valgusega ja seetõttu polnud raamatute lugemine isegi variant. Praegu on lood natuke teistmoodi ja lumepall juba vaikselt veereb.

Kokkuvõte

Minu jaoks on selles aastas olnud väga palju uut, huvitavat ja positiivset. Selline tunne on, et see aasta on millegi suurema ja parema algus, kuid ilmselt reaalsuses on kogu eelnev mind siia poole juhtinud ja praegune juhib mind kuhugi veel paremasse kohta. Veel kokkuvõtvamalt: olen õnnelik, rahul ja optimistlik.