Miks hoolin sellest, mida tarbin

Suurem osa inimesi ei tea, mida nad söövad ja tarbivad. Võibolla teavad, kuid “suva, maitseb hästi” või “töötab”. Üles kasvades ei rääkinud mulle keegi, et üks asi on halvem kui teine. Ma lihtsalt sõin – burgerid, krõpsud, vana hea Kirde sai, need nämmad hommiku-helbed – kõik läks alla. Mul polnud mingeid probleeme tervisega ja kõik teised sõid samamoodi; Ei käinud hetkekski peast läbi mõtet, et midagi oleks vaja muuta.
Fast-forward kuni ma olin 21. aastane. Töötan kontoris, päeva jooksul erilist liikumist pole. Ma olen vahelduva eduga terve elu mingit trenni teinud, niiet füüsilise vormiga hädas pole olnud. Ma polnud selleks hetkeks kuskil aasta aega trenni teinud, kui jäin vaatama ühte töökaaslast. Minust 10 aastat vanem ning 30 kilo raskem. Hakkasin selle peale mõtlema ja lõi päris tõsine mõte pähe, et see ei ole mina 10 aasta pärast – liigesed valutavad, joosta ei jaksa. Ma nägin tema toitumisharjumusi, teadsin, et ta ei tee trenni ka. Pärast isukat lõunat osta küpsiseid ja juua energiajooki… damn.
Järgmine päev läksin lähimasse jõusaali ja hakkasin tasapisi jälle trenni tegema. Googeldasin veidi, et mida peaks toidus vältima ning esimene ilmselge vastus oli suhkur.
Kaotasin 100% oma igapäevasest toidust suhkru. Järgmisena läks nisujahu. Hakkasin piirama lõunapuhvetis söödud toidu kogust, võtsin rohkem salateid ja seemneid, unsutasin ära pannkoogid vahukoore ja moosiga. Kaotasin poole aasta vältel ~5kg kehamassi, vorm läks samal ajal märgatavalt paremaks.

Järgmine peatus, saabus suvi. Lõpetasin trenni tegemise, aeglaselt muutusid ka toitumisharjumused endisemaks, veidi pidasin siiski rohkem piiri. Suve lõpuks olin ~3kg juurde võtnud ja polnud enesetundega ka just väga rahul. Algas järgmine faas – tagasi trenni. Seekord hakksin ka lugema toidu sees olevaid kaloreid ning vaatasin, et valgu-süsivesiku-rasva tasakaal oleks paigas. Selle kõige käigus oli omajagu Googeldamist ja katsetamist, et enesetunne oleks hea ja rutiin distiplineeritud. Pärast 9. kuud trenni olin ma tolleks hetkeks parimas vormis, see oli nüüd 2016 aasta kevadel.
Ma olen 178 cm pikk ja kaalusin siis ~73kg, vorm oli mõistlikult hea ja hakkasin vaikselt mõtlema, et kas tahan jõusaalis üldse enam palju rabeleda.

Sel samal kevadel kohtasin ma esimest korda Marikat. Ma ei teadnud koheselt, et tal on minu elustiili tohutult palju panustada, kuid ega see kaua aega ei võtnud. Ta tõi mu tähelepanu muudele ainetele, mis on toidus – asjadele, mis ei ole laastavad vaid mu tervisele, vaid ka ülejäänud maailmale. Kuna Marika oli selleks ajaks mõnda aega vegan olnud, siis temaga koos sõime ainult taimset toitu. See oli natuke harjumatu, kuid absoluutselt ei häirinud mind. Ma ei tundnud, et midagi oleks puudu ja enesetunne oli hea, ei oskagi toidult enamalt oodata.

Ma sain teada, kuidas mõjub lihatööstus loodusele, eriti lehmade kasvatamine. Ma sain teada, mida teeb palmiõli tootmine loodusele. Ma sain teada kui kohutav asi on glükoosi-fruktoosisiirup. Ma sain teada, et on võimatu leida leiba, kuhu pole sisse pandud suhkrut, siirupit või nisujahu.
Ma hakkasin pakendilt lugema enamat kui süsivesiku, valgu ja rasva sisaldust. Ma hakkasin Googeldama mulle tundmatuid komponente ja uurisin nende kohta. Tihtipeale oli üllatav, et toode, mis tundub olevat väga lihtne ja puhas, sisaldab endast kümmet lisa-ainet, et tugevdada maitset, muuta värvi ja eks ikka ka veidi magusamaks teha.

v6ikud

casual röstitud leib avokaado, tofu ja tomatiga.

Järgmine samm oli leida alternatiive. Tuleb tõdeda, et iga pood ei paku öko-alternatiive ega üldse tervislikke ja rikkalikke valikuid. Prisma teeb suuremate poodide seas teadliku toituja jaoks kõige paremat tööd ning kõik, mida sealt ei leia, saab kohalikest mahe-/ökopoodidest.
Mul ei läinud just väga kaua aega, et aru saada, et mul pole vaja vähehaaval mürgitada enda keha, rikkuda oma tervist ja hävitada teiste elusolendite kodusid ja elusid lihtsalt selleks, et mul oleks mugavam või sest lapsest peale on nii olnud. Kuigi vanasti oli toiduvalikuga veidi keerulisem, siis tänapäeva maailmas on igal ühel võimalik teha paremaid valikuid, kogu info on saadaval. Kõik inimesed loomulikult ei hooli sellest, kuid kõik peaks vähemalt teadma, et on selline alternatiiv, mis on palju loodussäästlikum ja jätkusuutlikum. Minu seisukohast ei peaks see olema alternatiiv, vaid esmane viis toitumiseks.

Ma olen suvest saati olnud vegan ja karsklane ning tunnen ennast suurepäraselt. Lisaks söön vaid B12 vitamiini, mida taimsest toidust just küllaldaselt ei saa, muu toidu osas on ajaga kaasnenud oskus hoida tasakaalu. Ohtralt juurvilju ja puuvilju, pähklid ja seemned, kõik teralised täistera, oad ja herned… Liha, piimatoodete ja muna hülgamises mingit erilist maagiat ei peitu – natuke kujutlusvõimet ja viitsimist lugeda ja katsetada.
Tasub meeles hoida, et asjad, millele on peale kirjutatud vegan ei pruugi olla tervislikud. Alati on kasulik teada, mida sa tarbid.
Lisaks toitumisele on meie majapidamises ka muutunud näiteks kodukeemia jms valik, alustades pesu- ja puhastusvahenditest ning lõpetades deodorandiga.

Tooksin ka välja põhilised motivaatorid, miks valisin sellise elustiili:

  • Enda keha ja tervise heaolu.
  • Metsade, kalade, loomade, lindude, putukate – kõige elusa hävitamine selleks, et mul oleks veidi mugavam? Selleks, et suured firmad saaksid veel suuremaid summasid kokku ajada ja toit – üks tähtsamaid asju inimese elus – ja mõned muud tooted oleks veidi odavamad, selliste ohverdustega? Ei aitäh.
  • Loomade kohtlemine.

Põhjus, miks ma hoolin sellest, mida ma söön on see, et ma hoolin endast ja ennast ümbritsevast. Ei pea endale panema silti maailmaparandaja, et parandada maailma. Ma ei poe nahast välja, et hoolida ja muuta, ma lihtsalt teen paremaid valikuid ja jätan osad asjad üldse tegemata ning ma pole ennast kunagi paremini tundnud, kui praegu.
Ma pole kaugeltki terve elu ega üldse väga kaua sellistele asjadele mõelnud. Mu mõtteviis ja suhtumine on pigem olnud vastandlik. Olenemata sellest, olen ma alati toetanud väljendit “ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”. Vaikselt omaenda mullist välja kasvades, kohates ja kogedes erinevaid inimesi, nende arvamusi, teadmisi ning nähes tagajärgi ja kõrvalnähtusi, olen aru saanud, et “tegemine” on enamat kui füüsilise liigutuse sooritamine või sõnavahetus. Ma ei taha olla hävitatud, kahjustatud, halvatud ja ei taha ka, et keegi või miski teine oleks.

Potentsiaalselt kasulikud lingid:

  • Ülevaade palmiõlist
  • Glükoosi-fruktoosisiirupist
  • Hiljuti ilmus dokkfilm Before The Flood Leonardo Di Caprioga.
  • Minu jaoks oli üks game-changer ja ajend veganiks hakkamiseks Cowspiracy
  • (ja mu amazing Marika)

  • Mõned asjad, mida ma tahaks, kuid tavapoest ei saa, on hea maapähklivõi ja pastakastmed. Minu valik sellise kraami jaoks on Lääts. Sealt saab ka pesuvahendeid ja muud kasulikku (ka koju tellida). On ka Biomarket ja muud tegelased
  • Kui otsid väljast vege toitu ja lihtsalt ei tea kohti, siis appi tõttab HappyCow